作曲 : Vennaskond

Inimene ta on minu noorem vend

Ta on rumal kui hüljes ja targaks peab end

Neil isegi koolieelikud

Ülle panevad püksid ja seelikud

Neil puuduvad suled ja ehtmed

Olgu poisid või plikad

Kõigil koivad on pikad

Ja nokad on nosus ja pehmed

Üks tühjus ja tühisus ümbritseb neid

Ei haudu nad mune, vaid uusi ideid

Nad kardavad jääd, on tiivutud

Ja kõik nende kombed on siivutud

Ei maga nad lumes, vaid voodis

Ise sõdasid peavad

Ise sõdasid neavad

Need maapealsed anekdoodid

Kuid sageli haarab mind nimetu piin:

Enam olla ei tahaks ma prillpingviin

Olen lind, mul on tiivad

Kuid kuhu nad viivad?

Jää alla molluski järele

Viivad mind tiivad

Seisan üksinda tuisus ja jääl

Aga tiiva all südames väreleb

Kus on siis mu lilled jäänd

Kus on nad jäänd

Inimene ta on minu noorem vend

Ta on rumal kui hüljes ja targaks peab end

Neil isegi koolieelikud

Ülle panevad püksid ja seelikud

Neil puuduvad suled ja ehtmed

Olgu poisid või plikad

Kõigil koivad on pikad

Ja nokad on nosus ja pehmed

Üks tühjus ja tühisus ümbritseb neid

Ei haudu nad mune, vaid uusi ideid

Nad kardavad jääd, on tiivutud

Ja kõik nende kombed on siivutud

Ei maga nad lumes, vaid voodis

Ise sõdasid peavad

Ise sõdasid neavad

Need maapealsed anekdoodid

Kuid sageli haarab mind nimetu piin:

Enam olla ei tahaks ma prillpingviin

Olen lind, mul on tiivad

Kuid kuhu nad viivad?

Jää alla molluski järele

Viivad mind tiivad